punktile. Vastulõige: Määratavas punktis mõõdetakse nurgad neljale kindelpunktile. Polaarkiirte meetod: GMV tihendamiseks, kui on kasutada elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 15. Joone pikkuse mõõtmine. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada. Joone fikseerivad maastikul tema otspunktid. Punktide märgistamine toimub vaiadega. Mõõdetava joone siht puhastatakse - kõrvaldatakse puud, põõsad, kõrvalised esemed jne. Kui on nõutav
punktile. · Vastulõige: Määratavas punktis mõõdetakse nurgad neljale kindelpunktile. · Polaarkiirte meetod: GMV tihendamiseks, kui on kasutada elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. · Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. · Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 15. Joone pikkuse mõõtmine. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada. Joone fikseerivad maastikul tema otspunktid. Punktide märgistamine toimub vaiadega. Mõõdetava joone siht puhastatakse - kõrvaldatakse puud, põõsad, kõrvalised esemed jne. Kui on nõutav
Kohaliku põhivõrgu punktide asukohakirjelduste koostamiseks vajalikud välitööd teostati koos märkide välisvormistamisega. Punkti lähiümbruse abriss joonistati üldjuhul nii, et see kajastab situatsiooni kuni 100 m raadiuses ümber punkti. Geodeetilise märgi tsentrile mõõdeti kindlatest situatsioonielementidest soovitavalt kolm joonsidet 50 m mõõdulindiga. Abrissil kujutati märgi leidmist abistav informatsioon, märgiti tunnusposti asukoht ja kaugus tsentrist. Abrissid vormistas arvutis AS K&H geodeesiabüroo arvutijoonestaja K. Rosenberg, kasutades CAD paketti MicroStation. Abrissil situatsiooni kujutamiseks kasutati väljavõtteid Tartu linna M 1:500 digitaalsest geodeetilisest alusplaanist. Asukohakirjelduse päisel on andmed punkti kohta: punkti number, tsentri number, märgi tüüp, sügavus või kõrgus maapinnast, asukoha sõnaline kirjeldus. Abrissil on näidatud suunad kindlustatud naaberpunktidele vastavalt võrgu skeemile.
· Vastulõige: Määratavas punktis mõõdetakse nurgad neljale kindelpunktile. · Polaarkiirte meetod: GMV tihendamiseks, kui on kasutada elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. · Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. · Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 20. Punkti asukoha abriss Abriss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjekti, nagu hooned, posti, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud jm. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abriss, kuhu