Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Päikesest tuleb inimesele summum bonum (ülim hüve), kuradist infimum malum (halvim halb),
Abraxasest aga igas suhtes määramatu elu, mis on kõige hea ja kõige halva ema.
Elu näib olevat väiksem ja nõrgem kui see summum bonum, mistõttu isegi mõttes on raske ette
kujutada, et Abraxas ületab vägevuselt Päikest, mis on ise kogu elujõu kiirgav allikas. Abraxas
on ühtaegu Päike ja ta on samas ka tühjuse igavesti neelav kurk, kõikehävitava ning tükeldava
Kuradi kurk.
Abraxase võim on kahekordne. (---) Mida Jumal Päike räägib, see on elu. Mida Kurat räägib,
see on surm. Aga Abraxas räägib väärikaid ning neetud sõnu, ta ütleb, et elu on samaaegselt ka
surm. Abraxas sigitab tõde ja valet, head ja kurja, valgust ja pimedust ühesuguste sõnadega ja
ühesuguse teoga. Seepärast on Abraxas kohutav." (JUNG 2004:346-347)
Jungi käsitlus ja zurvanistlik teoloogia on siin äärmiselt sarnane, kuid otsest ,,mahakirjutamist"
annaabi.ee 
