Eesti geograafia
Murrutusjärsaku jalamil, iseäranis seal, kus paljanduvad kõrgemal asuvaid vähem vastupidavad kivimid, on
tekkinud õõsi, mida nim. murrutuskulpadeks. Nt. Suurupi pls. põhjarannikul olevas murrutuskulbas on 6,5 m
sügavune ja suudmes 2,5m kõrgune samanimeline koobas.
Murrutuse kestmisel taanduvad järsakud aegamööda maa suunas ja nende jalamil kujuneb tasane, veidi
lainjas või mügerik murrutus ehk abrasioonilava. Murrutus on kõige tugevam merre ulatavatel neemedel, nende
vahelistes lahtedes toimub setete akumulatsioon.
2. Lainete kuhjaval tegevusel ehk akumulatsiooni tulemusel.
Merelisi kuhjevorme leidub Eestis märksa enam kui kulutusvorme. Eesti vanadel randadel on settimine
toimunud peamiselt tugevasti liigestatud lahelisel laugrannal, mida iseloomustab väikese kaldenurgaga rannanõlv ning
madal rannikumeri.
Kuhjevormid:
1. Kuhjelised rannaterassid
annaabi.ee 
