pankureid, lauljaid, kangelasi jne. Lisaks maalis ta ka pilte ohvitseride koosolekutest ning teiste tähtsate inimeste kokkusaamistest. Hals püüdis inimeste iseloomu väljendada natuke teistsugusena kui see tegelikult oli. Tihti oli inimeste nägudel salakaval naeratus või peidetud emotsioon. Mõned tuntumad teosed Bankett Saint George Miilitsa Kompanii ohvitseridest 1616. Naeratav ratsaväelane (Laughing Cavalier) 1624 Portree Isaak Abrahamsz Massa'st 1626. Mustlasest tüdruk (Gipsy girl) 1628-30. Malle Babbe e. Haarlemi nõid 1633-35. René Descartes'i portree 1649. Bankett Saint George Miilitsa Kompanii ohvitseridest Naeratav ratsaväelane Portree Isaak Abrahamsz Massa'st Mustlasest tüdruk Malle Babbe René Descartes'i portree Portree Isaak Abrahamsz Massa'st Massa oli edukas kaupmees ja Frans Halsi lähedane sõber Maal tehti 1626 aastal, kuid sellel pole kirjas kellest see tehtud on.
Kunstnik v�ljendas paratamatuid muutusi meie �mber � katkine Berkemeyeri pokaal siinsel nat��rmordil, mis on maalitud umbes 1615. aastal, r��gib elu purunemisest ning leib ja vein viitavad armulauale. Samal ajal k�nelevad p�rnikas ja k�rbes surelikkusest kogu maise k�lluse nautimise k�rval, mida kannab endas van Hulsdoncki kaetud laud ahvatleva juustukera, mahlase heeringa ja isu�ratava singiga. ******* Hollandi maalikunstnikku Jan Abrahamsz van Beerstratenit peetakse Flaami traditsioonilise meremaalija Claes Claesz Wou (Amsterdam, 1592 � 1665) �pilaseks, kelle m�jutused on tuntavad Beerstrateni merelahingute-teemalistes teostes. Kunstniku teoseid, kus on kujutatud l�unapoolseid sadamaid ja merekaldaid, on m�jutanud sellised itaaliap�rased Hollandi maalikunstnikud nagu Nicolaes Berchem ja Jan Baptist Weenix. Erinevalt Beerstrateni linnamaastikest olid tema sadamad l�binisti