Ma näen pimedust ja kuulen vaikust
See voolib
inimesest selle, kes ta on: ainulaadse ja kordumatu.
Keskkond, kus kasvatakse ja arenetakse, jätab tahtmatult oma tunnuspitsati. See võib
väljendada keelekasutuses, nt murded, riietusstiilis, nt põhja pool on riietus soojem kui
ekvatoriaalsetel aladel, välimuses, nt pruunlase nahk on mõnevõrra tumedam kui
põliseurooplasel. Kõige suurem erinevus esineb mentaliteedis ja kasvatuses. Ei saa nõuda
aborigeenilt lauakombeid, kui too on päevad läbi banaane korjanud, kiviga hirve järel
keksinud ja alasti koduküla tänavail jalutanud. See oleks absurd. Ühiskond peab alati
arvestama, et maailm varieerub vaataja silmades. Ja see pole mitte paha, sest nii tekivad
põnevad arvamused, mida on huvitav jagada-kuulata, nt ilukirjanduse kaudu. See avardab
vaateringi ja ühendab inimsugu.
Maailma lahtiseletamine pole nii kerge, kuis alguses tunduda võiks. Liiga palju on
annaabi.ee 
