Eesti pinnamood
pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki
reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m
(Haanja kõrgustiku kesosas). Umbes 12000 aastat tagasi oli enamus Eestist kaetud
mandrijääpaisejärvedega. Tolleaegne läänemeri kattis veel nüüdseid rannalähedasi
alasi. Pandivere kõrgustikku ja Haanja, Sakala ja Otepää kõrgustikud vabanesid
jääst juba algselt maismaana. Ülejäänud eestimaa kannatas mandrijääst tekkinud
aborasioonile ( Kivimite pinna mehaaniline kulutamine), mis tekitatud mandrijää
liikumisest ja seal tekkis viirsavi- ja liivalasundeid, mis tegi eesti maapinna veelgi
tasasemaks. Peale jää kulutava tegevuse on veel oluline tähtsus olnud kahel
asjaolul. Maailmamere tase on tõusnud märkimisväärselt (Üle 100 meetri) ning
meri on maismaad ulatuslikult üle ujutanud maismaad nii meil kui ka mujal. Tänu
sellele on moodustunud Läänemeri ja tema lahed. Selle käigus kaotasid klindid
annaabi.ee 
