Meritäht
Ka
suuruse poolest on meritähed erinevad. Väiksemad on vaevalt pöidla otsa suurused, suuremad
kasvavad ligi meetriseks.(2)
Meritähtedel on harilikult enam-vähem lame keha keskkettaga, mis läheb aegamisi üle temast
radikaalselt lähtuvateks kiirteks. Looma allapool keeratud külge, mille keskel asetseb suuava,
nimetatakse suuküljeks ehk oraalseks küljeks, ülemist külge aga suuvastaseks ehk aboraalseks
küljeks. Mõnikord nimetatakse oraalset külge tinglikult kõhtmiseks ja aboraalset aga selgmiseks.
Meritähtedel kellel on olemas pärak ehk anaalava, paikneb see ketta selgmise külje keskpaiga
ligidal. Keset iga kiire allkülge kulgeb vagu, milles on arvukalt pehmeid liikuvaid jätkeid, hiljuse-
ehk ambulakraaljalakesi, mis meritätedel talitlevad kulgemiselundeina.(1)
Meritäht liigub mööda merepõhja kiirte alapooltel olevate jalakestega (hiljuse- ehk
ambulakraalijalakesed), jalgu on umbes 500 ja nad on torukujulised ning seest õõnsad. Neid võib