Nimetus WiMAX (Worldwide Interoperability for Microwave Access) on tõlgendatav kui ülemaailmne koostalitus võime mikrolainepöörduseks. WiMAX on esimene õnnestunud katse luua traadita lairibaühendus, mis konkureerib DSL ja kaabelTV ühendustega. Eristada tuleb WiMAX'i, mis tugineb standardil 802.16 2004 ja Mobiil WiMAX'i, mis on eelmise edasiarendus ja tugineb standardile 802.16e. Üldstruktuur WiMAX süsteemi põhikomponendid on abonentjaam (subscriber station SS) ja tugijaam (base station BS). Tugijaam ja üks või mitu abonentjaama moodustavad punkt paljupunkt (point to multipoint P2MP) struktuuriga raku. Tugijaam juhib ühenduse pidamist abonentjaamadega raku piires. WiMAX süsteem kasutab nii abonentjaamades kui ka tugijaamas püsiantenne. Tugijaamas on kasutusel kas suundantennid või radiaalantennid. Abonentjaamas on tavaliselt kasutusel suundantenn. Tugijaamad võivad moodustada ka kärgvõrgu
Nimetus WiMAX (Worldwide Interoperability for Microwave Access) on tõlgendatav kui ülemaailmne koostalitus võime mikrolainepöörduseks. WiMAX on esimene õnnestunud katse luua traadita lairibaühendus, mis konkureerib DSL ja kaabelTV ühendustega. Eristada tuleb WiMAX'i, mis tugineb standardil 802.16 2004 ja Mobiil WiMAX'i, mis on eelmise edasiarendus ja tugineb standardile 802.16e. Üldstruktuur WiMAX süsteemi põhikomponendid on abonentjaam (subscriber station SS) ja tugijaam (base station BS). Tugijaam ja üks või mitu abonentjaama moodustavad punkt paljupunkt (point to multipoint P2MP) struktuuriga raku. Tugijaam juhib ühenduse pidamist abonentjaamadega raku piires. WiMAX süsteem kasutab nii abonentjaamades kui ka tugijaamas püsiantenne. Tugijaamas on kasutusel kas suundantennid või radiaalantennid. Abonentjaamas on tavaliselt kasutusel suundantenn. Tugijaamad võivad moodustada ka kärgvõrgu
annaabi.ee 
