Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
põgenevad vene väed selle õhku. Türil asuvasse ringhäälingumuuseumisse soovitan
sisse astuda.
Peale selle, et raadio andis võimaluse kodunt lahkumata kursis olla kultuurielu ja
-tegelastega, sai kooliraadiost ka õppetöö osa. 1935 anti ööpäevas saateid eetrisse 8
tundi.
Raadiokuulamine nõudis aga aparaati, see omakorda eeldas elektri või patareide
olemasolu. Maapiirkondades oli raadiokuulamine kallis lõbu. Peale selle pidid
raadioaparaatide omanikud tasuma abonementmaksu. Neile pidurdavatele teguritele
vaatamata sai raadiost rahvuse ja kultuuri arendaja, infoedastamine kui suurim raadio
eelis teadvustus alles hiljem. Nõukogude pööre ja saksa okupatsioon kasutasid raadiot
propagandamasinana. 1944. aasta Tallinna pommitamise käigus hävisid Estonia teatri
ruumides tegutsenud ringhäälingu tehnika ja salvestised enamuses.
Nõukogude algusaastatel oli raadio tugeva tsensuuri all. Ühtegi intervjuud ei
annaabi.ee 
