Kriminaalpoliitika kordamine
Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse
ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni.
Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja
tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis?
Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla
karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind.
Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina,
riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv.
Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste
käitumisse. Riigi roll on passiivne, ühiskonnal on vabad käed. Kriminaalpoliitikas on muutunud
julged vahekorrad.
Saksa teadlase poolt (A
annaabi.ee 
