Oromo keel
nimetav, omastav, osastav, sihitav, instrumentaal, alalütlev ja seesütlev
(4).
Oromo asesõnade hulka kuuluvad isikule viitavad, umbmäärased,
siduvad, vastastikused ja enesekohased asesõnad (5).
Verbid koosnevad tüve järelliitest, mis esindavad pöördeid, sugu,
arve, ajavormi, kõneviisi ja tegumoodi. Tegusõnad koosnevad põhiliselt
ainult kahest ajamäärusest: lõpetatud (perfektiivne/ minevik) ja
lõpetamata (olevik/ tulevik). Ajamäärused on välja kujunenud
abiverbidest. Oromo keeles on neli kõneviisi: kindel, küsiv, käskiv ja
möönev. Viimane on kasutusel, et väljendada käsku, luba ja nõustumist.
On ka kolm tegumoodi: tegev, passiivne ja osaliselt passiivne.
Oromo sõnavara pärineb kuši keelkonnast, kuid keeles on ka palju
laensõnu nii amhaari, araabia, portugali, prantsuse, inglise kui ka niiluse-
sahara keeltest (4).
Mõned näites Oromo sõnadest ja fraasidest (4):
Kuidas sul läheb? - Akkam Jirtuu?
Aitäh – Galatoomi
annaabi.ee 
