Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
moodustajaga ühendiga, kuna kaassõna pole iseseisev lauseliige, struktuuri seisukohast,
formaalselt on ühend aga kolmeliikmeline, nt läbi sõrmede vaatama, naha peale andma, au
sisse tõstma. Alati pole selge see piir, kust lõpeb väljendverb ja algab fraseologism. Oluline
on analüüsil meeles pidada, et ühend- ja väljendverbide piir pole üheselt selge, nt tähele
panema, pähe õppima, maha kukkuma (kumb on?)
Verbe võib jagada süntaktilise funktsiooni alusel iseseisvateks ja abiverbideks, sõltuvalt
nende funktsioonist lauses. Enamasti esinevad verbid lauses iseseisvate verbidena,
abiverbidena võivad muuhulgas esineda olema liitaegade koosseisus ja saama tuleviku
tähenduses, nt meil saab olema oma maja (õigekeelsuslikult ei peeta neid ühendeid heaks,
kuid kasutatakse küllalt palju, eriti ilukirjanduslikes tõlketeostes).
Omaette rühma abiverbide hulgas moodustavad modaalverbid, mis väljendavad kõneleja
annaabi.ee 
