Luule loovtöö
,,Surmatähed me kohal taevas,/
veriporiste saabaste all/ süütu Venemaa krampide vaevas,/ vangiveokite rehvide all." Ta
kirjeldab ausalt, kuidas asjad olid ning toob ohvriks vaese Venemaa.
Ahmatova luule toob esile ka laulusalmi põhiidee, et kalli inimese kaotus on väga ränk ja ei
lahku mälestustest kunagi.
Sind viisid nad koidiku kumal,
Ma saatsin sind silmavees
Kui surnut nii abitumalt,
Lapsed nutsid toas hämarduvas,
Küünal vaakus ikooni ees.
Su huuli pühamu paistel,
Surmahigis laupa ei unusta saa.
Tuleb mul kui streletside naistel
Kremli torne all ulguda.
Et edasi elada, on vaja rinnale langenud kivist jagu saada. See on aga nii raske, et meelerahu
annaabi.ee 
