Muinasaja konspekt
ilmusid kase- ja männimetsad, sisse olid rännanud loomad. Sellest ajast
pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis.
2. Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused
Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja
pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad
konstruktsioonid, maetud inimeste luustikud. Avastatut pildistatakse,
joonistatakse ja kirjeldatakse. Omakroda on ka abiks täppis ja
loodusteadused. Ajaloo abiteadusteks on veel dendrokronoloogiline skaala.
Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad rahvaluule,keel
janaabrite vanemad kirjalikud allikad, nt Läti Henriku kroonika.
3. Muinasaja periodiseerimine (koos aastaarvudega)
Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande
pikkuse perioodi. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud
materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad.