Esiaeg ja arheoloogia alused
surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia)
MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk
vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu
(kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti
ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega
suhtusid ajaloolased sellesse kui abiteadusesse.
ARHEOLOOGIA - ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib
nende põhjal inimühiskonna ajalugu. Arheoloogid uurivad perioodi, kus on olemas juba inimene ja
tema valmistatud tööriistad (~2,6 mln a tagasi, vrd ajalooline ajajärk - al 5000 a eKr)
ARHEOLOOGIA ALLIKAD -
a) Irdmuistised (üksikleiud)
b) kinnismuistised (n Teisi kinnismuistiseid: a) Elupaigaga seotud muistised (asula,