Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
rõhku ainult hariduse nime peale, mitte tööjõu headuse peale.". Tõnisson suhtus
Vildesse pisut üleolevalt, ta lahkus peagi Postimehest, nii et Vilde töökoormus veelgi
suurenes. "Et lehtedesse siiski nii palju tühist kraami tuleb, pole minu süü, ma vaatan
seda isegi kõhuvalu ja pistjatega: mul on otse võimata kõike materjali enda käest läbi
lasta käia," kirjutas Vilde 1893. Ta õpetas oma kirjades koolivenda ja sõpra
Vahtrikut, kes Postimehe abitalituses Tallinnas senini tööl oli, kuidas teateid tõlkida,
artikleid koostada: "Tee vabalt, lihtsalt, arusaadavalt, igale lollile mõistetavalt oma
tõlked; hoia keeruliste lausete ja liiga sagedate uute sõnade eest." Vildele jäi mulje,
et Postimehes lihtsalt ei teata, kuidas teha head ajalehte. Hermann aga öelnud: "Nii
ideaalseks, nagu teie arvate, ei saa ajalehte üldse muuta."
Kui Tõnisson Postimeest toimetama asus 1896, taandus Vilde toimetusest. Ta töötas
annaabi.ee 
