Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
hakanud oma romaaniga "Musta mantliga mees". Kolm aastat õpipoisiametit
Virulases andsid Vildele nii palju julgust, et järgmisel aastal üritas ta endale
Hermanni Postimeest ära osta.
Kui Hermann Postimehe Tartusse tõi, tekkis tal varsti mõte hakata lehte 3 korda
nädalas välja andma. Aga ta ise kahtles oma suutlikkuses seda teha, noorel Vildel aga
jätkus entusiasmi ja oli valmis lehte enda kulul välja andma, et Hermannil poleks
kahju karta. Vilde üüris kohe Postimehe abitalituse jaoks Tallinnas ruumid ja pani
sinna ühe oma koolivenna tööle. Kuid tema lootused toimetajaks ja väljaandjaks
hakata varisesid peagi kokku, sest tolleaegsed võimumehed ei andnud selleks luba (nii
Eesti- kui Liivimaa kubernerid vastasid Trükiasjade Peavalitsuse järelepärimistele, et
Vilde ei sobi nii tähtsale ametikohale). Aga Vilde toimetatud Postimees oli väga
mitmekesine ja huvitav.
Seejärel proovis Vilde oma sulge saksakeelsete ajalehtede toimetustes (temalgi oli
annaabi.ee 
