"abiskaalade" - 1 õppematerjal

Kordusnivelleerimised

2. Milline oli nivelleerimise metoodika esimese kordusnivelleerimise perioodil? Nivelleerimisel kasutati optilise mikromeetriga täppisnivelliire Zwiss III ja Zeiss A. Lattideks olid 3- meetrised invarlindiga nivelleerimislatid. Nivelleerimisel nivelleeriti sidepunktide keskelt nn. ühildamise meetodil. Kaugus instrumendist latini oli 50 m ning see määrati kas mõõdulindi või trossi abil. Edasi- ja tagasikäikude lubatud vahe võis jääda ± 1,5 mm/km ning põhi- ja abiskaalade lugemite erinevus ei võinud ületada 0,4 mm. 3. Milline oli nivelleerimise metoodika teise ja kolmanda kordusnivelleerimise perioodil? Teise ja kolmanda nivelleerimise perioodil kasutati kõrgtäpseid loodnivelliire Zeiss A, HA-1, kompensaatornivelliire Koni 007 ja invarlatte. Latid asetati seisupunktides kas väljavõetavatele vaiadele või nn püsivalt ettelöödud metallvaiadele. Vaiad löödi tee äärde kogu päevase töömahu (6-8 km) ulatuses. Edasi-tagasi nivelleerimine toimus