Eesti muusika
3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Eestit
4. lp 1891 Tartus, u. 2700, huvi oli kerkinud, sest vahe ju eelmisega 11 a., laulupeo presidendiks
määrati esmakordselt eestlane Johann Köler. Lp korraldaja oli Eesti Kirjameeste Selts. Klassikute
osatähtsus tõusis repertuaaris (Hayden, Mozart, Beethoven). Popid olid rahvalauluseaded.
Esmakordselt lubati ametl. laulma segakoorid, ka keelpilliorkestrid.
5. lp. 1894 Tartus – korraldaja Vanemuise Selts ja Käsitööliste abiselts, osavõtj. 3951. Ülekaalus
eesti heliloojate looming, rahvalaulud olid populaarsed “Sokuke” ja “Üles” UUS: 1. korda võtsid
osa venemaa kaugemate kubermangude eesti koorid ja toimus ka solistide kontsert (Aino Tamm-
laul ja metsasarve mängija Jaan Tamm)
6. lp. 1896 Tallinnas, korraldaja Estonia Selts, Lootuse Selts. U. 5680 osavõtjat. 1-st korda
ametlikult naiskoorid (Jakobsoni eestvedamisel). Ei esitatud ühtegi varasemat laulu. Tekkisid
esimesed eesti proffessionaalsed heliloojad
annaabi.ee 
