tõkiskinga iga mootorsõiduki, haagise või pukseeritava seadme kohta. Sõidukikabiinil peab olema vähemalt kaks välist tagasivaatepeeglit, mis peavad paiknema kummalgi pool kabiini ning võimaldama küllaldase ülevaate ümbrusest ja veosest rõht- ja püstsuunas. 1990. a või hiljem valmistatud mootorsõidukil täismassiga üle 12 t peab lisaks olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel. Veol kasutatavad abiseadised ja -konstruktsioonid (haaratsid, pöördpakud, toed jms) peavad olema kokkupandavad või liikuma selliselt, et sõiduki mõõtmed saaks viia lubatud piiridesse, kui sõiduk sõidab koormata. 4.2 Eriveoki tähistamine külgedelt Üle 6 m pikkusel sõidukil ja pukseeritaval seadmel peavad olema mõlemal küljel vähemalt iga 3 m tagant merevaigukollased helkurid ja ääretule laternad, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis vähemalt 4 m tagant
iga mootorsõiduki, haagise või pukseeritava seadme kohta. (2) Sõidukikabiinil peab olema vähemalt kaks välist tagasivaatepeeglit, mis peavad paiknema kummalgi pool kabiini ning võimaldama küllaldase ülevaate ümbrusest ja veosest rõht- ja püstsuunas. 1990. a või hiljem valmistatud mootorsõidukil täismassiga üle 12 t peab lisaks olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel. (3) Veol kasutatavad abiseadised ja -konstruktsioonid (haaratsid, pöördpakud, toed jms) peavad olema kokkupandavad või liikuma selliselt, et sõiduki mõõtmed saaks viia lubatud piiridesse, kui sõiduk sõidab koormata. §19. Tunnusmärgid Olenevalt eriveoki olemusest ja mõõtmetest peab eriveose tähistamiseks kasutama «Liikluseeskirjas» toodud laiveose, pikkveose, raskeveose või väljaulatava veose tunnusmärke. §20. Eriveose tähistamine eestpoolt
Ta võib esinedsa nii otseväljundseadise, nagu meerik, arvesti, skaalaga väljundseadelfis (skalaarnäidik) jt. kui ka kaudväljundseadise kujul, nagu magnetlint, magnetketas jms. mäluseade. Tehnilises kirjanduses on võrdlemisi laialt levinud väljundseadise asemel mõisted lugemisseadis ja näidik (vt. p. 1.4.11) Mõõteriista kasutusvõimaluste laiendamiseks võivad mõõteahelasse kuuluda ka abiseadised (adapterseadised), nagu võimendi, vahe-, edastus- ja mastaabimuundurid ning teised mõõteahela koosseisu kuuluvad nii mõõtesignaali muundavad kui ka kodeerivad mõõtevahendid. Sellest tulenevalt ei ole soovitatav andurit ja väljundseadist nimetada mõõtemuunduriteks, küll aga andur, mõõtemuundur ja väljundseadis koos moodustavad mõõtevahendi. 50. Abimõõtevahendid
annaabi.ee 
