Seina- ja kaljuronimine
kunstlikke abivahendeid. Harrastatakse seda nii ühe osana alpinismist kui ka iseseisva spordialana.
Ajalugu
[redigeeri]Kaljuronimine Eestis
[redigeeri]Alaliigid
Kaljuronimine jaguneb laias laastus kahte lehte: vabaronimine ja abironimine.
Vabaronimisel kasutab ronija edasiliikumiseks vaid kaljunukke, toetumata kunstlikele
julgestuspunktidele.
Abironimisel toetub ronija raja läbimisel ka kunstlikele julgestuspunktidele. Harilikult
kasutatakse abironimist juhul kui vabaronimine osutub tehniliselt ja füüsiliselt liialt raskeks või isegi
võimatuks.
Mõlemat ronimise viisi võib harrastada ka sooloronimisena, st. ronides üksi. Üksi ronimine ei tähenda
tingimata julgestuse puudumist. Ronijal on võimalik ennast ise julgestada, kuid pikematel radadel
eeldab see mitmekordset üles-alla liikumist. Vajalik on ronimine, laskumine ning uuesti tõus tugiköiel.
annaabi.ee 
