Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Veel XIX sajandil oli ta just
põlisrahvastiku peamine kultuuri- ja ärikeskus, seal paiknesid mitmed kogu Lõuna-Eesti jaoks tähtsad
haldusasutused. XX sajandil on Tartu aga võistluses Tallinnaga selgelt kaotanud.
Üle-eestilistest ülesannetest on talle jäänud siiski olla ülikoolilinn ja tervishoiukeskus. Tänu ülikoolile
on Tartulgi rahvusvahelist ilmet ja mainet. Muudel kultuuri- ja ärialadel on Tartu ainult Kagu-Eesti ringkondlik
keskus, abipealinn selle Eesti osa jaoks, mis jääb Tallinnast kõige kaugemale. Tööstuslinnana on Tartu
arvestatav, kuid siiski oma suuruse kohta tagasihoidlik.
Tulnukrahvastikku oli Tartus hulga vähem ja seda on hulgaliselt lahkunud, aga ka integreerunud.
Tartu linnastu on pisike ja halvasti välja kujunenud.
Kolmanda Eesti asulastiku taseme moodustavad maakonnalinnad - maakonna äri-, kultuuri-,
haridus- ja tervishoiukeskused ja maakonnasisese liikluse korraldajad
annaabi.ee 
