Eesti Uusaeg
Jakob Hurt pidas luteri kirikut rahvakirikuks selles mõttes, et see oli ikka tegelenud
evangeeliumi kuulutamisega eesti keeles, samuti eesti keele, kirjasõna ja
koolihariduse arendamisega.
Eesti soost vaimulikud: Vaimulikud moodustasid kujuneva eesti kõrgharitlaskonna
ühe esimese olulise allrühma. Esimesed eestlastest pastorid, rahvusliku meelsusega oli
Wilhelm Esenschmidt, Jakob Hurt, Andreas Kurrikoff, Mihkel Jürmann. Pastorite ja
abipastorite arv hakkas kasvama 1880. aastatel. Eestlaste seas teoloogia oli väga
populaarne, ta oli meditsiini ja juristi all. Suur osa eesti pastoritest olid katiivsed
seltsitegelased, toetasid või juhtisid karskusliikumist, soosisid laulu- ja mängukoore,
hoolitsesid rahvakooli eest. Sageli olid nad viljakad kirjamehed: kooliõpukute autorid,
kalendrikirjanikud, ilukirjanikud, usukirjanduse tõlkijad ja autorid. Uues kirjaviisis
ilmus Jakob Hurda Piibel 1889. aastal.
Vaba rahvakiriku idee 19