"abipalvel" - 1 õppematerjal

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse

Kaubavooride kaitse oli olnud liivlaste alistamise ja Riia rajamise üks peamisi põhjusi ning Pihkva kaubatee ohutus oli väga oluline. Sakslased rüüstasid külasid ning süütasid Otepää linnuse. Ugalased kutsusid endale sakalased appi ja tegid tasuretke, millele omakorda järgnes lätlaste tasuretk. Sakslaste ja eestlaste sõdimine lõppes sellega, et eestlased varitsesid vaenlaseid Ümera jõe ääres ja lõid vaenuväe puruks. Järgmisena tungisid eestisse Alberti abipalvel 1219. aastal taanlased, nendega eestlastel nii hästi ei läinud. See lahing lõppes taanlaste kasuks tänu vürst Vitslavi väesalgale, mis oli pealaagrist veidi eemale leeri jäänud ja tagas eestlase lüüasaamise. Seejärel hakkasid taanlased ja sakslased üksteise võidu Põhja-Eestit ristima, sest esimene ristija omandas ülemvõimu maa ja rahva üle. 1220.aastal sekkus ka Rootsi, kes hõivas Lihula. Rootsi õnnestuti tagasi