"Jumalaema kirik Pariisis" kiriku roll teoses
Tihti
kirjeldati teda kui ilusat ehitist, kuidas päikseloojangul või päiksetõusul kõik tornid välja
paistsid jne. Kuid samuti kirjeldati tihti tema jubedust, nt. kuidas Esmeraldat kohutas üks kuju
kiriku torni otsas, mis oli jubeda näoga. Niisiis kirjeldati kiriku välimust vastavalt
situatsioonile, seal oli peidus nii ilus kui kole.
Samuti oli kirikul raamatus väga suur sümboolne tähendus. Kirik oli raamatus justkui
varjupaik, kaitsepaik süütutele ning abiotsjaile. Kõige ilmselgem ning lihtsam näide on
loomulikult see, kui Quasimodo päästis Esmeralda valvurite käest ning ühtlasi ka poomisest.
Esmeralda pidi peale seda püsima päevad läbi oma kambrikeses, sest muidu ootas teda
vahistamine, ringi liikuda võis ta ainult kirikus ning sedagi ainult öösiti. Niisiis oli Esmeralda
aheldatud kirikusse, mis oli tema elu päästnud. Kuid ta polnud ainus, kes otsis kirkus
pelgupaika.