"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg
Hurda vahekord saksa pastoritega
oli just õige teravaks muutunud. Sõnast sündis sõna ja rahvusliku liikumise suurlõhe oligi
teoks saanud.
Suurlõhe
Tekkis kaks leeri. Ühele poolele jäi Jakobson oma poolehoidjatega, teisele Hurt enda omadega.
Jakobson seadis esikohale majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised ning lootis oma
mõisnikevastases võitluses abi Venemaalt, Hurt luges tähtsamaks haridus- ja
kultuuriküsimusi ning suhtus Vene keskvalitsuselt abiotsimisse ettevaatlikult. Hurda ja
Jakobsoni tüli sundis inimesi mõtlema ja arutlema. Ka võib öelda, et erinevate "parteide"
teke oli loomulik ja isegi vältimatu. Ükski ennast teostav rahvas ei saa olla lõpmatuseni
üksmeelne. Niipea, kui on saavutatud esimest edu, tekib vaidlus, millist rada mööda jätkata.
Just sellisesse seisu oligi jõudnud eestlaste rahvuslik liikumine 1880ndate aastate aluseks.
annaabi.ee 
