Kalevipoeg 12 lugu
Pelae pikka ning väsitavat päeva langes magus uni peagi noore mehe laugele.
3.2. Pikk magamine ja unenäod
Vaevalt oli Kalevipoeg sõba silmale saanud, kui teda hakkasid piinama möödunud
päevasündmustest painavad unenäod kuidas ta kohtus pisikese naljaka mehikesega, kes oli
metsatalus vanaeidele tantsinud ning hiljem tolle poegade käest põgenenud, kuidas ta oli
sortsidega võidelnud ning hulga kalleid laudu kaotanud, kuidas ta oli abimehest siilile
tänutäheks kasuka meisterdanud.
Ta ei olnud pikalt maganud, kui ligi hiilis salakaval soolasorts, pea täis kurje mõtteid. Tuuslar
silmitses magajat ning lasi käiku oma õela plaani puistas magajale unerohtusid, posis ja
lausus nõiasõnu. Oma tempudega ühele poole saanud, irvitas veel vaikselt ning lidus tagasi
paksu metsa.
5
Ööst sai päev, päevast õhtu ja sellest jälle omakorda öö, kuid Kalevipoeg ikka veel magas.