aastatel, kui oli naftakriis. NASA tuuleturbiinide projektiga ehitati 13 eksperimentaalset turbiini, mis rajasid teed tänapäeval kasutatavale tehnoloogiale. Tuuleenergia Eestis Eesti esimene tuulegeneraator hakkas tööle 1997. aastal Hiiumaal. Kokku töötas tuulegeneraator seitse aastat, neli kuud ja 20 päeva. Selle aja jooksul tootis umbes 2,1 GWh elektrienergiat ning tõestas, et Eestis on mõtet tuulest elektrit toota. Paraku ei ole tuuleenergia ilma abimeetmeteta konkurentsivõimeline. Tuuleenergia maailmas Global Wind Energy Council aprillis avaldatud seitsmenda aastaaruande andmeil oli maailma tuuleelektrijaamade koguvõimsus 2011. aasta lõpus 238 GW. Eelmise aasta lõpuks oli elektrituulikute koguvõimsus kõige suurem Hiinas järgnesid USA, Saksamaa, Hispaania ja India Maailmas kasutatakse põhiliselt meres paiknevaid avamere tuuleparke, kuna mandri tuulisemad piirkonnad, kuhu oleks mõttekas suuremaid tuuleparke ehitada, on enamasti
arendamine ja kasutamine majapidamistes. · 2011. aasta lõpuks oli elektrituulikute koguvõimsus kõige suurem Hiinas - (62,36 GW), järgnesid USA (46,92 GW) ja Saksamaa (29.06 GW) TUULEENERGIA EESTIS · Ajavahemikus 1997 kuni 2001 töötas Eestis üks tuulegeneraator. Tahkuna tuulegeneraator jäeti seisma, kuna polnud raha seda käigus hoida. Aastas vajanuks tuulik 1917-2556 eurot. Paraku ei ole tuuleenergia ilma dotatsioonideta või muude abimeetmeteta (nt kohustuslik toodetud energia kokkuost erihinnaga, samuti tuulevaikuse puhuks alternatiivse reservõimsuse pakkumise nõude puudumine) konkurentsivõimeline. Selliste energiatootmise viiside toetamiseks kehtestati Eestis taastuvenergia tasu, mida arvestatakse igalt tarbitud kilovatt-tunnilt, sõltumata selle tootmisviisist. MÕJU KESKKONNALE · Tuuleenergia mõju keskkonnale on suhteliselt väike võrreldes traditsiooniliste energiatootmisallikatega
• 1956 - la Couri õpilane Johannes Juul - ehitas 200kW kolme labaga turbiini. • 1970 - hakati tuulegeneraatoreid suuremas mahus tootma, kui oli naftakriis. Tuuleenergia Eestis Ajavahemikus 1997 kuni 2001 töötas Eestis üks tuulegeneraator. Tahkuna tuulegeneraator jäeti seisma, kuna polnud raha seda käigus hoida. Aastas vajanuks tuulik 1917-2556 eurot. Paraku ei ole tuuleenergia ilma dotatsioonideta või muude abimeetmeteta (nt kohustuslik toodetud energia kokkuost erihinnaga, samuti tuulevaikuse puhuks alternatiivse reservõimsuse pakkumise nõude puudumine) konkurentsivõimeline. Selliste energiatootmise viiside toetamiseks kehtestati Eestis taastuvenergia tasu, mida arvestatakse igalt tarbitud kilovatt- tunnilt, sõltumata selle tootmisviisist. 3 Hüdroenergia eestis
annaabi.ee 
