Kalevipoeg 12 lugu
Möirates
kiskusid elajad maast välja puid ning kukkusid vägilast nüpeldama. Noor kangelane ei
osanud esimese ehmatusega midagi ette võtta. Ennast pisut kogunud, püüdis ta
kurikaeltele hea sõnaga mõistust pähe panna öeldes, et tühjast tõusnud tüli saab ka
rahulikult lahendada. Kui koletised teda ikka ei kuulanud, võttis mees oma männikepi
ning peletas sellega sortse eemale. Toigas aga purunes peagi ning järgmiseks võttis ta
abimeestena kasutusele Peipsi tagant toodud kallid lauad. Aga neidki kulus riiakate
põrguliste peale kenake hulk. Keset tõsist võitlust kuulis Kalevipoeg peenikest häält
põõsast hüüdmas:" Anna serviti, ikka serviti, Kalevite kange poeg!" Mees mõistis
otsemaid salajase sõbra soovitust ning toimis täpselt sedamoodi. Lajatas tülinorijatele mitu
head korda ja juba nad ulgudes metsa poole tagasi pagesidki.
Kalevipoeg istus väsinult mättale ning otsustas puhata
annaabi.ee 
