¨araj¨atmisel ja seejuures on sama ehitusega. Analoogiliselt samm-sammult j¨atkates saame |X1 | = x11 x22 . . . xnn . Kui veel arvestame, et maatriks X2 on sama ehitusega kui maatriks X1 , siis omaduse 1 t~ottu |X2 | = |X2 |. Seega valem (3.2) on t~oestatud. 32 T~oestame n¨uu¨d valemi (3.3). Determinandi |X3 | leidmiseks moodus- (1) tame abimaatriksi X3 , mis saadakse maatriksist X3 tema ridade esi- tamisel vastupidises j¨arjekorras. Selleks viime viimase rea esimeseks, eel- viimase rea viime teiseks, ..., teise rea viime eelviimaseks ja l~opuks (1) esimene rida on j¨a¨anud viimaseks. Maatriksi X3 saamiseks maatriksist X3 reavahetuste arv on 1 (n - 1) + (n - 2) + . . . + 2 + 1 = n(n - 1)
¨araj¨atmisel ja seejuures on sama ehitusega. Analoogiliselt samm-sammult j¨atkates saame |X1 | = x11 x22 . . . xnn . Kui veel arvestame, et maatriks X2 on sama ehitusega kui maatriks X1 , siis omaduse 1◦ t˜ottu |X2 | = |X2 |. Seega valem (3.2) on t˜oestatud. 32 T˜oestame n¨uu¨d valemi (3.3). Determinandi |X3 | leidmiseks moodus- (1) tame abimaatriksi X3 , mis saadakse maatriksist X3 tema ridade esi- tamisel vastupidises j¨arjekorras. Selleks viime viimase rea esimeseks, eel- viimase rea viime teiseks, ..., teise rea viime eelviimaseks ja l˜opuks (1) esimene rida on j¨a¨anud viimaseks. Maatriksi X3 saamiseks maatriksist X3 reavahetuste arv on 1 (n − 1) + (n − 2) + . .
annaabi.ee 
