Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
kuivatatud marju klaasi keeva vee kohta. Teel lastakse tõmmata kaks tundi. Juuakse õhtul,
korraga pool klaasi.
5.15. Harilik viirpuu. (Crataegus rhipidophylla).
Harilik viirpuu on looduslikult levinud Kesk-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaal, Lõuna-
Skandinaavias ja Baltikumi lääneosas.
Harilik viirpuu on madal puu või kõrge põõsas kõrgusega 58 m. Võrsetel leiduvad üksikud
0,51,5 cm pikad astlad. Lehed on laiad ja munajad, kahe väiksema abilehega. Suur leht on 2-
3 sügava hõlmaga. Leherool on karvad. Sügisel on lehed kollased.
Viirpuu õitseb juuni I ja II dekaadil. Õisikud on 1015-õielised, kännasjad. Ühe õie läbimõõt
on 1,21,5 cm.
Viirpuul on õunvili. Viljad on ovaalsed, punased, 11,5 cm läbimõõdus. Viljaliha on kollane,
jahukas, mõrkjas, 1 luuseemnega. Viljad valmivad septembris. Viirpuu on hea meetaim. Tema
viljadest ja õitest valmistatakse südamerohtusid. Viirpuid kasvatatakse üksikult ja pöetava
hekina
annaabi.ee 
