ühe lennukikandja ja vigastades ristlejat. 24 oktoober Uputati lahingulaev Fuso ja neli hävitajat Ameerika laevastiku suurtükid ning torpeedod tegid Jaapani laevastikule lõpu, uputades kõik laevad peale ühe hävitaja Usa hakkas läb Surigo väina jälitama Jaapani laevatikku, uputades veel ühe ristleja. 25 oktoober USA sai täieliku üllatuse ja ka mürsurahe omanikuks. Raskemad Jaapani laevad asusid Ameerika abilaevu haamerdama. Üks USA lennukikandja koos kahe hävitajaga uputati, aga USA laevad võitlesid vapralt ja pidasid vastu, kuni teiste Ameerika lennukikandjate lennukid appi jõudsid. Nüüd ei pidanud Jaapani närvid vastu ja ta hakkas kartma USA 3. laevastiku uut rünnakut. Sõja Lõpp Merelahing lõppes 25 oktoobril kokkupõrgetega saare idarannikul. Viimast lahingut on meresõjakirjanduses kutsutud sageli “Engno Lahinguks” Seal uputati neli jaapani lennukikandjat
detsembri varahommikul kell 05:00 1941. aastal. Selle suurrünnaku organseerijaks oli admiral Isoroku Yamamoto, kuid plaani elluviijaks admiral Chhi Nagumo. Kasutada oli tal kuus lennukikandjat, mis mahutasid 450 lennukit, 4 ristlejat, 11 hävitajat ja 5 allveelaeva. Sihtmärgiks oli USA Vaikse ookeani laevastik, mis koosnes 93-st erilaevast, mille lhulgas oli 8 lahingulaeva, 8 ristlejat, 29 hävitajat, 5 allveelaeva, 9 miiniveeskajat, 10 miinitraalerit ja teisi abilaevu. Jaapanlaste õnnetuseks ja USA õnneks ei olnud mitte ühtegi USA lennukikandjat selle rünnaku ajal Pearl Harbori sadamas. Rünnaku tagajärjel oli uputatud 4 lahingulaeva ja 4 vigastatud, 3 ristlejat ja 3 hävitajat ja lisaks olid mõned abilaevad veel rivist väljas. Lisaks olid 188 lennukit hävitatud ning 159 lennuvõimetud. Inimkaotused ulatusid peaaegu 2500-ni. Kuna tegemist oli üllatusrünnakuga