Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
neid häiris kiriku suur mõju ja võim ühiskonnas. Realistid ei kritiseeri niivõrd õpetust, vaid
institutsiooni. Nii Vilde kui ka Peterson-Särgava loomingus kujutatakse eesti küla, kus kirikust
hoolitakse ja seda tähtsaks peetakse, kuid probleem on selles, et kirik ei külaelanike nende
ootustele. Kui talupoeg loodab kirikust tuge saada, siis kirik ei paku seda. Kirikuõpetaja hurjutab,
sõimab ja noomib – kunagi ei ole positiivseid jutlusi. Kirikut tajuti mõisa abikontorina või mõisa
otsuste täideviijana. Kiriku silmakirjalikkust näidatakse realistlikus kirjanduses kirikuõpetajate kujul.
Kritiseeritakse ka patronaažiõigust – selle, kes saab ühe või teise koguduse juhiks, on mõisniku
otsustada. Mõisnik valib enda tuttava või enda mõttemaailma jagava inimese, kes teda
talupoegade orjastamisel ja valitsemisel abistaks.
Romaan „Prohvet Maltsvet“ räägib nimitegelase ja religiooni suhtest. Kuigi romaani pealkiri on
annaabi.ee 
