ostma. Kõrtsi narratiiv: Kõrtsmik kui patule õhutav isik, kõrts on pigem negatiivne koht ja seda rõhutatakse palju. Näidatakse kui hale ja lagunenud see kõrts ikka on. Mõisnik andis kõrtsi enamasti rendile. Mõni erksam talupoeg rentis ja võis sealt isegi raha teenida. Kreuzwald ja Mannteuffel: karskusfilosoofia. 19. ja 20. saj muutub kõrtsmiku ja kõrtsi teema neutraalsemaks. Vilde ,,Prohvet Maltsvek": kriitika on suunatud igem mõisa aadressile. Kõrts on mõisa abikontor, avalik ruum seal kohtuvad erinevad hääled. Omamoodi rahvamaha funktsioon. Urgas versus rändurid ja nende huvitavad jutud. 19. Orjuse teema vanemas eesti kirjanduses 20. Rahvus kui ,,kujutletud kogukond" ja ,,leiutatud traditsioon" (invented tradition) Anderson: rahvus kui kujutletud kogukond. Rahvus luuakse kujutluse kaudu. E. Hobsbawn: leiutatud traditsioon kui rahvus. Rahvused loovad 19. sajandil võimule tulnud uued klassid
"Rahval ei ole mitte nimepidi üht ega teist lehte ega selle toimetajat tarvis, temal on hääd ajakirjandust tarvis." Grenzsteini arvates pidanuks lehed ühendama, et üheksa nimetuse asemel kaht ajalehte välja anda. Üks neist kirjutaks poliitikast ja teadusest, teine tavalistest ametitest ja pakuks ka meelelahutust. Kummalgi lehel oleks oma toimetaja ja tema alaline abi, ülejäänud töö teeksid välised kaastöölised. Igas eestlaste linnas oleks lehtedel oma abikontor, kuhu raudteega lehti saadetakse ja kus kõik lehe asjad tellimistest, kuulutustest alates kuni sõnumite saatmiseni, kohapeal toimetatakse. (Grenzstein 1897). Ent juba enne Grenzsteini plaani oli avaldatud vastupidine seisukoht: "Ühe ainsa lehe lugemine kasvatab inimese poliitilisi mõttid kergeste ka muidu ühe küljeliseks, kuna ometigi igal asjal ikka vähemalt kaks küllgi on." (Linda 21.11.1887, nr 3, lk 104). Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel Professiooni arengust
annaabi.ee 
