“Valgu biosüntees 2012” loengute põhipunktid
aluspaaridega, tekitades seeläbi kolmikahelalisi fragmente. Lisaks heeliksite paardumisele
interakteeruvad tRNA üheahelalised regioonid ruumilises struktuuris ka omavahel.
D- ja T-ling satuvad voltumise tulemusena lähestikku, mistõttu saavad tekkida interaktsioonid
selle nn DT-regiooni üheahelaliste piirkondade vahel.
Pole lõplikult selge, kuidas toimub tRNA voltumine tertsiaarsesse L-kujulisse struktuuri, kuid
oluliseks abikomponendiks on magneesium. D-õlas ja antikoodon-lingus paikneb 4
magneesiumiooni seondumissaiti. Mg2+ seondub vesiniksidemete abil mitte-helikaalsete
regioonidega ning stabiliseerib tRNA tertsiaarstruktuuri linge ning kurve. Mg 2+ puudumisel
võib tRNA voltuda ebakorrektsesse struktuuri. Lisafaktoriks tRNA 3D struktuuri
stabiliseerimisel on mõningad nukleotiidide modifikatsioonid. On arvatud, et modifikatsioone
annaabi.ee 
