Euroopa ja Eesti õigusajalugu
18. Veneaegse Eesti võimukorraldus.
1710 a. Kapitulatsioonilepinguga säilitati siinsed õigused 1783 jõustusid keisrinna Katarina
kubermangude korraldused, mida hiljem muudeti. 19.saj. 70-datel tehti palju reforme
linnavalitsuse, koolide ja kohtuvõimu alal. 1917 tsaarivalitsus Eestis kadusid kubernerid,
asemele tulid riigi keskvõim Vene Ajutine Valitsus, mille kõrgemaks kohalikuks esindajaks
olid kubermangu komissarid ja P-Liivi abikomissar. Muudatused ka omavalitsuse alal
minna edasi koos Liivimaaga või iseseisvalt. 18.03.1917 esitati manifest Ajutisele valitsusele,
eelnõu kinnitati 30.03.1917.a. Sellega saabus uus kord: Eesti maa-ala koosnes Eestimaa
kubermangust, Liivimaa põhjaosast (kus asusid eestlased) ning Saare- ja Muhumaast. Kogu
maa-ala jagunes maakondadeks ja valdadeks. Maakonna valitsejaks komissar koos Ajutise
Maanõukoguga e. maapäevaga, mis oli õigustatud valima ka Maavalitsust. Igas maakonnas