Theodor Pool
valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. 1911. aastal ehitati lehmadele
uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7-väljaline külvikord, kusjuures
kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid
rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal.
POOLIDE KÜÜDITAMINE: Nõukogu võimu poolt jäi 1940. aastal maareformiga
Piistaoja talu tükeldamata. 14. juunil 4941. a. Küüditati Piistaoja Th. Pool ning tema
abikaada Ida, lapsed Mall ja Ain, ka Theodori ema Julie Elise. Pärast Pooli
küüditamist tekkis taas Piistaojatükeldamise ja karja laialijaotamise oht.
Loomavagunis Siberisse küüditamisel mõtles Th. Pool südantvalutavalt oma
eliitveisekarjale. Th. Pooli sõnul sai teatavaks riiklikuks teraviljakeskuses töötavale
Kaarel Liidakule. Kitsas ringkonnas otsustati Piistaoja karja evakueerimist igati
takistada.
TH. POOLI MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE:
4. augustil 1989