Muinasroomlaste Religioonid
Tavaliselt on kultuse alguse
aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hädaga. Peale põlisjumalate olid Vana-Rooma
jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega,
näiteks seoses viljalõikusega. Katkendid vanadest rituaalidest näiteks kündmise või külvamise
juures näitavad, et iga toimingu juures hüüti appi eraldi jumalust, kusjuures jumaluse nimi oli
tuletatud vastavat toimingut tähistavast tegusõnast. Neid jumalusi võib pidada abijumalusteks,
kelle poole pöörduti tähtsamate jumaluste kõrval. Varane rooma kultus ei olnud niivõrd
mitmesse jumalasse uskumine kui polüdemonism: olenditest, kelle poole pöörduti, teati
vaevalt midagi peale nime ja funktsiooni ning olendi 'vägi' avaldus väga spetsialiseeritud
moel.
Põlisjumalate ja nendele pühendatud pühade iseloom näitab, et muinasroomlased ei olnud
üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi.