"abihooneks" - 1 õppematerjal

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

jagatud, hilisemad aga juba algusest peale kavandatud korterelamutena, sest linnade arenedes tekkis vajadus väiksemate üürikorterite järele. Üheks kõige levinumaks variandiks on kitsa otsafassaadiga tänava poole pööratud ühekorruselised pikad kitsad hooned (vt. Joonis 1.6), mida katab kahepoolne viilkatus, nii et tänava poole jääb kolmnurkne otsaviil. Tänavafassaadil võib olla 13, harva ka 45 akent, vahel kasvab hoone hoovi pool üle sellega ühe katuse alla kokku ehitatud abihooneks. Ajastule on iseloomulik nurgakvaadrite imiteerimine puidus. Hilisemad elamud kaugenevad klassitsistlikest eeskujufassaadidest ja on lihtsama välisviimistlusega, kuid äratuntavana säilivad hoonete üldtüübid. Teiseks Eesti linnades sel ajal levinud olulisemaks hoonetüübiks on pikema küljega tänava poole pööratud elamud, mida iseloomustab sageli kolmnurkviiluga kroonitud kõrgem, kahekorruseline keskosa (vt. Joonis 1.7). Ka need hooned võivad esineda väga