Antiikaja naine
Kreeka riigi suhtumine
naistesse oli kahetine: ühelt poolt imetlev ja austav, teisalt aga tõrjuv ja halvustav.
Linnades peeti juhtivaid perekondi olulisteks ja vastavalt ka emasid ka tütreid. Kuna
abielu oli ühiskondlik toiming, olid ka naised tähtsad.
Ateena seaduste järgi ei saanud olla naistel omandit. Küsimus on seadustähe ja
tegeliku elu vahelises erinevuses. Naistele kuulusid maa, orjad ja raha. Kaasavarast
arenes naise võimalus olla mõjukas. Abielusnaist õpeatasid ema ja ka abikaasa, kelle
eesmärk oli koolitada koostööpartnerit. Seda oli tarvis tõhusa majapidamise
tagamiseks.
Üks põhiline erinevus naise ja mehe elukaares oli see, et tütarlapsed abiellusid alla 20
aastastena, mehed olid aga tavaliselt juba saanud kolmekümneseks. Naine sünnitas
keskmiselt 21-aastaselt. Naiste keskmine eluiga oli 36 ja mehel 45 aastat. Naistes ei
nähtud enam ainult laste sünnitajat vaid ka oma mehe kaaslast. Naistele püstitati