Rooma naine
Kihluti tavaliselt väga varases eas- juba seitsme aastaselt lubas seadus naistel kihluda. Kõige
kiiremini lubas Rooma õigus abielluda kaheteist aastaselt, kuid üldiselt abielluti siiski
teismeeas umbes 16-aastaselt. Oluliseks asjaoluks loeti, et mõlemad osapooled oleksid
abieluga nõus. Naisel oli lubatud keelduda isa valitud peigmehest juhul kui viimane oli
vääritu oma staatuselt või käitumiselt. ( Clark 1993)
Roomlased nimetasid õigeks abielusks ehk justum matrimonium-ks mitte igat naise ja mehe
vahelist ühendust, vaid ainult säärast, mis vastas seaduses nimetatud tingimustele ja üksnes
sel juhul olid abielus sündinud lapsed rooma kodanikud. Naine oli allutatud täielikult kuni I
sajandini enne Kristust mehe võimule. Olid kahtelaadi abielu- cum manu ja sine manu. Cum
manu oli abielu vorm, milles naine on täielikult mehe võimu all. Ühtlasi oli väga tõenäoline,
et naise üle kehtis nii abikaasa kui äia võim