Keskaja naine
Väga tähtsaks peeti abielu. Abielu ei tohtinud lahutada, kuid pärast abikaasa surma võis
uuesti abielluda, mida sageli ka tehti. Seadusevastased olid intsestabielud. 12. sajandil sai
abielust sakrament. Seoses sellega tõsteti emadus au sisse. Samal ajal karmistati
abielulahutuse korda enam ei piisanud naise abielurikkumisest.
Alates 12. sajandist kujunes tavaks, et naine on mehest tunduvalt noorem (seni oli
abielu sõlmitud üheealiste vahel). 14. sajandil muutus suhtumine abielunaistesse. Kuna
katku oli surnud suur hulk inimesi, hakati senisest enam naiste tööjõudu hindama ning
naiste rolli majapidamistööde tegijana ja kodu eest hoolitsejana väärtustama.
Erinev oli aga abielu roll tavaliste inimeste ja aadlike/kõrgklassi hulgas. Kõrgklassi
hulgas oli abielu peamiseks ülesandeks liitude kinnitamine ja varanduse edasi andmine.
Seega osutus naise roll tühiseks ja mehel oli täielik võim naise omandi üle.