Muinaseestlased
19. sajandi kirjamehed on üksmeelselt maininud, et eesti mehed lasevad nii
oma juuksed kui ka habeme pikaks kasvada ning olevat seetõttu "metsiku" ja
"kohutava" välimusega. Selle poolest erinenud nad nii venelastest kui ka lätlastest.
Kuna on teateid ka sellest, et poistel ehk abiellumata meestel habet ei olnud ning
nende juuksed ulatusid umbes kaelani nagu tütarlastelgi, on pikad juuksed ja habe
olnud ilmselt abielumehe tunnuseks. Võib arvata, et selline juustemood meestel, nagu
ka abielulisuse eristamine, ulatub tagasi muinasaega. Kas meil on kunagi tehtud vahet
ka poiste ja meeste rõivastuses, nagu näiteks Skandinaavias, pole teada.
Laste rõivastus
Nii 12.13. sajandi matuste kui ka etnograafia andmetel olid laste rõivad ja
ehted hoopis tagasihoidlikumad. Saaremaa ja liivi kalmistutel on siiski teada ka üsna
rikkalike panustega laste matuseid, kelle ehted ja muud panused olid tehtud
spetsiaalselt väiksemad. Liivi poisid ja tüdrukud olid vahel maetud lühikestes