Bütsants
Kuid see tugevdas Btsantsi kiriklikku
htsust, sest Konstantinoopoli patriarh oli nd vaieldamatult riigi krgeim
kirikutegelane.
Btsantsi riik seisis kindlalt keisrivimu kontrolli all. Konstantinoopoli
patriarhi valisid kll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk
metropoliidid, kuid viimane sna ji siiski keisrile.
Olgugi, et varakeskajal peeti ristiusu kirikut jtkuvalt htseks,
suurenesid erinevused ida- ja lnekiriku vahel. Idas ei kehtinud vaimulike
abielukeelt, seda nuti ainult krgvaimulikelt. Idakirikus usuti muistse kombe
kohaselt, et Pha Vaim lhtub isast, paavstid aga kinnitasid, et Pha Vaim
lhtub Isast ja Pojast. Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriarh 1054.
aastal teineteise kirikuvande alla, mis thistas ida- ja lnekiriku lplikku
lhet. Lne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku
kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks.
Ikonoduulid ja ikonoklastid: