NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS
Seaduslikult ei olnud naisel personaalset
eksistentsi ja abieluga anti ta lihtsalt isa kaitse alt abikaasa alla. Naiste emantsipatsioon algas
aga juba varakult. 12 tahvli seadustega lubati neile isiklikku omandit ja mainiti erandina nn
vägivallata abielu, kus kehtis varalahusus ning mis muutus hiljem üha sagedasemaks. Abielu
esimene ja tähtsaim eesmärk oli seaduslike järglaste kindlustamine. Seadusliku abielu
eeltingimused olid Roomas juba mainitud abieluealisus, mõlemapoolne abiellumissoov,
magistraadi nõusolek ja partnerite abieluõigus. Tavaliselt kestsid antiikaja abielud 10-15
aastat . Naist, kes abiellus ühe korra terveks eluks, imetleti kui ühe mehe naist, kui aga naine
ei käitunud oma lastega halvasti, ei mõistetud teda uuesti abiellumisel hukka. Abielu muutus
kehtetuks ühe poole surma, abiellumisõigustest ilmajäämise või lahutuse korral.
LAHUTUS
Rooma ühiskond pidas abielulahutust kurvaks paratamatuseks