Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.
enam tähele elunähtusi ja võisid seetõtu vahel üsna täpselt ennustada.
Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veras, küüntes, karvades ja
hammastes. Loomade väe ammutamiseks kandsid inimesed kaelas või rõivaste küljes kiskjate
hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi. Surmatud vaenlasel raiuti tihti pea otsast või rebiti süda
rinnust, et tema väge hävitada. Orjade pea paljaks ajamine tähendas nende väe ära võtmist ja
vastupanu murdmist. Noorikutel lõigati abiellusmisel juuksed ära, et nad täielikult mehele
alistuksid.
Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmisel. Magamise ajal võis
hing kehast ajutiselt lahkuda, ringi liikuda ja asuda vahel isegi tesie olendi sisse. Surma puhul
lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et peale suma hing jätkab elu lihtsalt oma uues
kodus hiies või kalmistul. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda
kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu