Eesti kirjandus I, kordamine
Mõnev vemmalvärsid oma
seisukohtade ilmestamiseks, luuletusi lastele, teinud katsetusi rahvalaulude
eeskujul, tõlkinud Goethe, Schilleri jt luulet. Esileküündivaim tema
luuletustest on patriootlik ,,Veel pole kadunud kõik". Prosaistina on üle
aegade ulatunud vaid oma emotsionaalsete lugemikujuttudega kassist ja
teistest loomadest.
Kaalukaim ilukirjanduslikus loomingus on näidend ,,Arthur ja Anna ehk Vana
ja uue aea inimesed" (Kujutab eelarvamustest vaba liberaalse mõisniku
abiellumislugu eesti talutüdrukuga. Faktiliselt on see meie algupärase
näitekirjanduse esimene teos.
Oma ajas mõjurikkamad olid ,,Kolm isamaa kõnet":
I ,,Eestirahva Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" kujundas ja juurutas
eestlaste teadvusse müüdi, mille järgi muistne vabadus oli valguseaeg,
pimedus algas ristirüütlite sissetungiga ning koidu kuma hakkas paistam
alles Aleksander I troonileasumisega.
II ,,Võitlemised Eesti vaimupõllul" käsitles mõningaid eesti kultuuriloo
kujunemise aluseid
annaabi.ee 
