KASVATUSE KLASSIKA
Mis selle hävitab?
despootlik valjus, alaline rahulolematus lapsega, norimine tema töö kallal;
liigne pehmus, uhkustamine lastega, nende imetlemine;
autoritaarsus, vägivald tugevama poolt.
Kui autoritaarsus propageerib absoluutset eksimatust, siis autoriteedi all mõeldakse
väljateenitud usaldust ja tunnustust, oma vaimse mõjuga eeskujuks olemist. Kasvatuses on
kõige tähtsam armastusel ja tänutundel põhinev autoriteet, mis on armastuse, headuse ja
abiavalduste tulemus. Ometi tunnistab ka Kerschensteiner, et on olemas omapäraseid
paindumatuid iseloome, kus välise survega pole midagi peale hakata: neid saab kasvatada
ainult seestpoolt väljapoole. Neile on kõige parem, kui lastakse neid vabalt areneda oma
kalduvuste suunas, kui need ei ole ühiskonda eitavad.
Autoriteedi ja vabaduse vahekorra määrab Kerschensteiner järgmiselt: Autoriteet on
pöördproportsionaalne, vabadus otseproportsionaalne kõlbelisele arengule. Autoriteet on