1863. aastal asutati "Väikelaste õpetajate kool kus diakonissidele anti teoreetilist ja praktilist õpetust lastekasvatuse alal. Õppekavas oli: väikelapse õpetamise metoodika, tervishoid, kataheetika, võimlemine, masseerimine, praktilised harjutused lasteaias, kodumajapidamine ja teised praktilised tööd. Asutus töötas kuni 1917 aastani, mil Tallinna linnavalitsus võttis selle üle oma haldusalasse . 1862. aastal avas lasteasutuse Eesti Abiandmisselts. Eesmärgiks seati 2 8-aastaste, Tallinnas elevate ja puudust kannatavate eesti laste toetamine. 1867. aastal ostis selts lasteasutuse tarbeks Tallinnas, Roosikrantsi tänavas hooviga maja. Uude majja kolimisega seostatakse lasteaia nimetuse kasutuselevõttu. Nii võib pidada Eesti Abistamisseltsi poolt asutatud lasteasutust esimeseks lasteaia nime kandvaks asutuseks Eestis. Eralasteaedade tekkimise alguseks peetakse 1878. aastal Pärnu linnas eraseltsi ülalpidamisel tegutsenud lasteaeda.
Ka Haridusselts omas vahel näitetruppi ja laulukoori, kuid nood jäid ajutiseks. Hiljem tegeles Haridusselts peamiselt suvise lasteaia ja avaliku raamatukogu ülalpidamisega. Elvas hakkas tegelema raamatukogu aastal 1923. Raamatukogu algusaastatel oli fondi suuruseks 327 raamatut, alevi lõpuperioodil üle 1000 köite ja ei puudunud ka uuem kirjandus. Raamatukogu toetati 40% ulatuses alevilt ja 60% Haridusministeeriumilt. Elvas tegutses Elva Tööliste Vastastikune Abiandmisselts. Oma tegevust alustas see 1920. aastal kaupluse avamisega. Hiljem loobus poepidamisest ja hakkas tegelema peamiselt restorani „Tsentraal“ ülalpidamisega. („Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931) Energiliselt hakkas iseseisvusperioodil tegutsema Kaitseliidu Elva osakond. Paljudel võistlustel kuulusid esikohad just Elva kaitseliitlastele. Korraldati ka ise mitmeid koduseid spordivõistlusi. 1930-date keskel kujunes vajaduseks omada oma maja. Maja osteti 5000
annaabi.ee 
