Genoomi struktuur ja funktsioon
analüüsimisel jne. Kromosomaalne sihtmärk-DNA denatureeritakse ning
hübridiseeritakse märgistatud prooviga/sondiga, mis on samuti eelnevalt
denatureeritud ja märgistatud fluorofoori või hapteeniga. Fluorestseeruvat
3
reportermolekuli on näha fluorestsentsmikroskoobiga ning saadakse infot teatud
geneetilise aberratsiooni olemasolust või puudumisest.
Plussid – saab uurida kromosomaalseid aberratsioone mittejagunevates rakkudes.
On kõrge tundlikkuse ja spetsiifilisusega. Ulatusliku detekteerimisvõimega – saab
mitmeid erinevaid teadaolevaid aberratsioone uurida.
Miinused – saab uurida ainult teadaolevaid geneetilisi aberratsioone, kuna on vaja
spetsiifilise järjestusega sondi hübridisatsiooniks. On vaja teada millist piirkonda
vaja uurida, kus kromosoomil paigutub jne.
• Cremer’ite uuesti esile toodud ja edasiarendatud interfaasi kromosoomide
annaabi.ee 
